Veel üks vabandus

Praegu tehniline paus, arvuti on remondis, taastatakse kõvaketast.

Laupäeval, 18 augustil kell 22.12 1973

             Täna ostsin kaks „Sovetskii Sporti“ (edaspidi „spordilehte“), 16 ja 17 kuupäeva eest ja „Правда“. „Правдаst“ ja ühest spordilehest sain pildid. Mõlemates spordilehtedes lugesin kõik huvitava materjali läbi, s.o. 1 ½ ajalehte. Siis pidin saunavahetuspesu triikima. Käisime terva meesperega raudteesaunas. Sain rahuldavalt vihelda. Viha sain leiliruumist ja see oli väga painduv ja imelikult ligane. Igatahes peale vihtlemist oli keha üleni libe ja läikis rasvaselt. Järgmine kord, kui ma mitte ära sõitnud pole, võtan sauna värske viha kaasa. Volli pesi mul selga, kui keegi noormees võttis nõrga poisi käest vammi ära ja hakkas ise mu selga pesema. Olin teda juba varem märganud. Ta oli tugeva kehaehitusega väikest kasvu umbes 16-17 aastane musklites spordimees. (Näolapilt sarnanes Pekka Lehtineniga). Panime teineteist kohe tähele. Öeldakse, ja mitte asjatult, et sport lähendab. Ainult sellega võib seletada tema omaalgatuslikku minu selja pesemist. Pärast pesin ma tema selja. Pidasime teineteist kogu aeg silmas, sest leidsime teineteises ju idee- ja mõttekaaslase. Tõtt öelda, mina püüdsin teda vähem tähele panna. Mul on selline komme eneseväärikuse säilitamiseks. Peale sauna sõin, paraku jälle, ohjeldamatult kaks kõhutäit. Vanaema andis Janarile ja mulle pesu triikida. Triikisin oma jao ära, siis pidi Janar tulema, kuid ta oli jälle ära sõitnud staadionile palli taga ajama. Ja vanaema palus mind Janari pesu ka ära triikida. Võib ette kujutada, kui sügavale maapõhja ma Janarit kirusin. Olin mõnusas rammestuses peale head leilisauna ja nüüd tee veel teise eest tööd! Hakkasin jälle triikmasinaga tööle. Varsti viha lahtus ja juba kaastundest väsinud vanaema vastu küsisin, et kas on veel midagi siluda. Ta tõi mu ette lademe Marju pesu ... ja jälle triikisin, juba kolmandat korda päevas. Siis sai mu hea süda otsa ja peale töö lõpetamist hakkasin lugema. PTS: sain üle pika aja isu  täis vihelda; saunas said soovijad minu meeleheaks minu musklis käsi vaadata. K.: 22.43.

Reedel, 17 augustil kell 22.47 1973

Magan igal hommikul kaua ja täna tasus see mulle kätte: jäin „Советский Спорт“-ist ilma. Janar müütas turul gladioole – ebaedukalt. Täna oli pesupäev. Mina pesin 4 tundi järjest masinaga, vanaema loputas ja pani kuivama. Sain „Filmspiegeli“. Lõikasin sealt välja 6 meeldivamat pilti, nendest 2 panin ümbrikusse, 2 päeviku vahele ja 2 pidin niisama jätma – suuruse pärast. Sealjuures ajasin üle poole liimipoti sisust voodile. Pean nüüd ette võtma pükste ja teki pesemise. Kohtusin täna Petja Sidoroviga mitu korda palgest palgesse. Domineeris mõlemapoolne uhkus. Ta mängib nüüd jalgpalli, on puurivaht. Õhtul panin Janariga tiigil kalavõrku ööseks. Saagi suhtes olen pessimistlikult meelestatud. Päris hilisõhtul tulid meile võmmid – 2-3 hinge ja pärisid onu Dimitri järele. Tahtsid teada, kas temal pole külalisi käinud. Neid pole olnud. Kuna objekt oli parajasti tõvevoodis, ei häirinud nad teda. Vanaema arvas, et nad tulevad varsti tagasi, pani mind tee peale valvesse ja peitis koos Dmitriga keelatud kirjanduse ära. Olen tähele pannud, et mu kell hakkab taha jääma. Milles põhjus? K.: 23.06.

Neljapäeval, 16 augustil, kell 22.42 1973

Hommikuvõimlemise ajal hakkas onu Savva jälle kommenteerima minu tegevust. Nüüd küsis, et kas isa õpetas seda. Püüab oma vihjamistega näidata, et sport on kommunismi sünnitis. Päeval kaevasin kompostihunniku ümber. Siis sõitsin Janariga ratastel Sok.. –sse, küsimaks Reinesbergi Marta käest, et kas mitte tema poeg oma ratast meile ei jätnud. Ei jätnud, - saime teada. Õhtul tuli siiski seesama noormees masinale järele. Vanaema oli juba miilitsa perekonnale teatanud, et peremees tuleks uuriks seda asja järele. Õnneks jäi võimu esindaja tulemata. Kella 9 paiku õhtul olime kiirrongil vastas vastu võtmaks Tallinnast tulevat pakki. Üllatus oli suur, kui nägime, et raadiot pole saadetud. Meeldivaks sürpriisiks oli dessertshokolaaditahvel. Hakkan nüüd vähemalt Universiaadi ajal „Sovetskii Sporti“ ostam. Täna võtsin esimese numbri. Leht on päris huvitav. Lisaks hommikusele võimlemisele tõstan päevas mõned korrad ka 20 kg sangpommi. Mina, sinder, lasen endiselt kõhul kasvada. Сельская местность! DK-s hakkas järgmisel nädalal Fantoomi 2. seeria lippama. Ei tohi lasta võimalust kaotsi minna. Räägitakse, et see seeria pidavat esimesest kehvem olema. KELL ON 23.00.

P.S. Mängisin Janariga jälle võrkpalli. Nüüd kujunes lõppresultaadiks 3:2 в мою пользу. Mäng oli harvanähtava pingega laetud. Janar võitis tublilt 2 geimi. Minul oli mingi madalseis. Otsustav 5. geim läks minul rõõmustavalt edukalt. kell on 23.03.

Kolmapäeval, 15 augustil. kell 22.49. 1973

Hommikuvõimlemise ajal nägi onu Savva harjutust kägaristest selili ja hooga tagasi. Avaldas suurt imestust ja küsis, et kas Lenin õpetas seda. Ütles, et see, mida teen, on tarbetu ja nagu viib „õigest teest“ kõrvale. Seletas, et nooruses oli ta tugev ilma sporditagi, et sai joostud ja kukutus[d] ja nüüd siiamaani on elus ja terve ning hea rühiga. Jah, leidub veel iganenud vaadetega inimesi, kes räägivad, et kehakultuur pole vajalik, vaid isegi tarbetu, kahjulik!!! Ma olin kohmetu tema sellise arvamuse peale. Selgitasin, et see annab ju jõudu ja asendab ka tööd mingil määral. Tema aga raiub edasi, et развлечает, et seda pole vaja! Seda juhust pole vaja pikalt kommenteerida. Ei uskunud, et auväärsel onul säärased vaated on. Lõuna ajal käisin Janariga sammalt toomas mõlemale naabrile a` 2 kotti. Ülejäänud päeva logelesin. Mängisin Janariga matsi võrkpalli. Lõppseisuks fikseerisime 3:0 minu kasuks. See päev väsitas mind tublisti. Õhtul oli raske üleval ollagi. Tegin veel Janari soome ratta korda. Tema bluffis, et seal olevat kuullaagrid kadunud, sellepärast esiratas loksuvat. Hakkasin selles kahtlema ja ütlesin, et ratas on pingutamata. Pärast, kui hakkasime vaatama, selgus, et mul oli õigus. Eile, peale päeviku täitmist , koorisin enese paljaks ja läksin ühe jalutama. Ütlemata mõnus vabaduse tunne oli. Oi naudingut! Käisin Rosalie aias õunaraksus. Täna on öö külmavõitu. Lõpetan, kell on 23.08.

Teisipäeval, 14 augustil 1973

Alustan kell 22.23. Igal hommikul magan kella 10-ni. Teen hommikuvõimlemist, pesen kaevuveega. Ostsin „Pravda“, „Leningradskuju Pravdu“ ja „Ogonjoki“. See oli esimene kokkupuude välismaailmaga V-s. homme algab Moskvas Ülemaailmne Universiaad. Hakkan sel puhul ostma kõiki spordiväljaandeid. Kahju, et V-s „Sportowieci“ ei müüda. PTS: Hakkan üles kirjutama aforisme. Täna teen algust. Sõidutasin Marjut esmakordselt rattaga. Panin ta raamile rooli ette istuma. Oli ülirõõmus peale sõitu ja tahtis aina veel ja veel. Janar käib aina päevad läbi staanionil jalgpalli mängimas. Pühapäeval kohtusid siitkandi poisid uue elamurajooni poistega. Meie omad said 6:3 kaela. Neil pidavat poolkaitse nõrk olema. Olen end peeglist vaadelnud ja pannud tähele, et olen päris tugeva kehaehitusega: käed on musklilised, kael tugev, jõumehe välimus. Va kõht kipub ette tulema...

Mängisin tädi Rosalie juures klaverit. Proovisin eksamipala meelde tuletada. Esimesed kolm lehekülge suutsun ära mängida, edasi kustus mälu.

Kell on 22.51. ......

Esmapäeval, 13 augustil 1973

Aeg on jõudnud kella 22.22-ni. Alustan kroonika kirjutamist. Täna pidime metsast sammalt tooma. Ei saanud. Sellepärast, et metsavaht olevat metsamineku ära keelanud. Veel pidime saeveskist reikasid tooma. Jälle ei saanud, sest need olid juba ära põletatud. Mida ma siis tegin ? Saagisin puul kuiva oksa ära, kogu päeva lugesin raamatut, õhtul käisin dekaas „Sellepärast, et nad armastavad teineteist“ vaatamas. Vanaemale teatasin, et lähen jalutama. Poole seansi pealt lasin jalga. Põhjus? Film oli kehv ja igav, ajas haigutama ja veel süümepiinad, et järsku vanaema hakkab kahtlustama. Õnneks ta ei taibanud, kus ma viibisin. PTS oli kaks: eelpoolmainitu ja ...Üks noormees tõi meile motorolleri kaheks päevaks hoiule. Ütles, et sõidab Leningradi. Masin ei pidavat niikaugele välja võtma. Endal oli selline kohmetu nägu ees. Vaatasin teda avalikult kahtlustavalt. Loodan, et ta meile midagi hullu pähe ei määrinud. Õhtul tutvusin mapiga „Mihkel Paas“ [minu isa]. Sealt leidsin klade, mille talle kinkis üks õpingukaaslane. Seal olid aforismid ja luuletused. Mõned tähelepanuväärsemad mõtteterad toon siin originaalkeeles ära.

...Kell on 22.58. Lõpetan.

Pühapäeval, 12 augustil 1973

A: 24.00. Veedan öö jälle onu Savva saras. Hommikul olime koosolekul. Lõpupalve ajal lugesin „господи“ – d. Üks tädi kordas seda 26 korda. Peale tundi puhkasin, lugesin „Mälestussammast“, sõin küllastumiseni mooni, kikraid, õunu, rabarbarikooki. Olen saanud siit kuurist nohu. Jah, ega siin ideaalne magamine pole. Janari paistetanud nägu hakkab normaliseeruma. Hilisõhtul tutvusin vanaema raamatukoguga. Mu üllatus oli suur, kui leidsin sealt 5 üle saja aasta vanust raamatut. Vanim neist anti välja 1850.a. , ta vanus on 123 aastat. Nendest sajandivanustast raamatutest õhkub aegade lõhnu, olin erutatud, hoides käes 109 aastast luulekogu. See oli suurepärases köites. Vanaemal on prantsuse, saksa, inglise, vene, eesti, juudi ja araabia keeltes ramatuid. Nende hulgas on üks Spurgeoni teos. Vist olid need jutlused. Arvan, et vanaemal on siinkandi vanimad raamatud. Huvitav oli tuuseldada vanades aegades. Siin, kuuris, tiksub pidevalt mingisugune puusööja-putukas. Vahel muutub see häirivakski. Leidsin raamatute seast eelmise aasta „Õhtulehe“, milles oli ka võistlusfoto. Minu jaoks väärtuslik leid. L: 24.14.

Reedel, 10 augustil 1973

Alustan ja kell on ... kurrat, jätsin tuppa! Lähen toon ära ... nii, kell on 23.11.

Kirjutan praegu onu Savva saras voodil taskulambivalgusel. Tallinnast sõitsin siia postirongiga. Rongis panin pihta kahele neiule, mõlemad olid suhteliselt passiivsed. Sõidu ajal lugesin „Nauka i Zhizni“. V-sse jõudsin 8 h pärast. Vastuvõtt kodus oli soe. Marju on jõudsalt kasvanud – üllatusin nähes, kui pikk ta on. Vanaema pani mind kohe ühiskondlikult kasulikule tööle: kartuleid koorima, nõusid pesema, puid vedama. Algul oli viienda vankri all oleva ratta tunne, igav oli. Pärast oli huvitavam. Selles poisteonnis oli pagana ideaalne olemine. Neid olevat herilased seal seganud. Nad hakkasid neid nende peres siis tülitama ... ja Janar sai hoiatava lapsu! Õhtuks oli silm täitsa loojas ja haiglane enesetunne platsis. Aias sain õunu, kikraid maitsta. PTS ongi eelpool kirjeldatu. Lisan täna selle paberilehe, kuhu on pandud kirja minu sonivad küsimused Natashale, kellele ma helistasin ammu. Olin tollal voodis, tõmbasin teki üle pea, unistasin ja panin siva kirja ... Lõpetan – 23.27.

[sonivate küsimuste tõlge vene keelest:]

Milleks oled sa võimeline?

Patsuta rinnaga telefoni[toru] vastu.

Joonista ennast.

Lähme minu poole Muugale. Sa sisened bussi, mina sinu järel ja hakkan sind katsuma.

Kui vana sa oled? (16)

Kui pikk sa oled?`

Kuidas sul läheb?

Sa oled vist kaunis?

Hinga sügavalt.

Milles sa magad?

Kas magad üksi?

Kas sul on suured rinnad, kas nad on meeldivad?

Mida sa teeksid, kui võõras poiss hakkab sind bussis katsuma?

Kas sa oled rannas bikiinides?

Kas su kleit on sügava dekolteega?

Kui jah, kas siis on sealt midagi näha?

Kas sa käid linnas ilma rinnahoidjata ja aluspüksteta?

Kas su püksikud ja rinnahoidja on läbipaistvad?

Aga kas su rinnad on pringid?

Millal ma jälle saan helistada?

Kirjuta mulle ja esita igasuguseid küsimusi.

Joonista mulle endast.

Kuidas on vene keeles see, mis on naistel (sinul) jalgade vahel?

Kuidas on sul mugavam istuda, kas jalg üle jala või lihtsalt niisama?

Kas sind huvitab, kuidas ma sinu telefoninumbri sain?