Lugupeetavad!

Jätkan avaldamist alates 6. juulist. Nägemiseni Laulupeol, alleaa!

Praegu on huvi vettmerre vastu nullilähedane, seepärast teen postitustes vaheaja.
Kui on arvamusi - olge hakkajad avaldama.
Olgu saabunud suvi parim teie senises elus!

Kolmapäeval, 1 augustil 1973

Täna olin kella pool 10-st kuni 16-ni Moskva külaliste käsutuses. Iida tütar Lena oli minu eakaaslane, lõpetas samuti 8-nda klassi. Tahab pärida ema eluala – geoloogia. Ta oli päris ilus. Algul arvasin, et on vähemalt minust aasta vanem. Pärast tuli meeldiv üllatus. Näitasin neile Toompea, vanalinna, Metsakalmistut, Rusalkat, merd, olime Kaubamajas. Vestlesin tüdrukuga. Rääkisime tühjast-tähjast. Ta hakkas peagi pihta panema – käed puusadel, jalad ristis, istumisel jalg põlve peal. Pidasin seda loomulikuks, vastasin peaaegu samaga. Einet võtsime kohvikus „Narva“. Nad imestasid, et ma nii hästi vene keelt räägin. Tallinn pidavat roheline olema, Metsakalmistul olevat vaikne – sellised olid muljed. Lahkumisel jätsime südamlikult hüvasti. Kutsusin neid veel külla. Ostsin 250 ГОСТ filmi, lehed, jäätise ja sõitsin väsinuna koju. Seal sõin ja siis ramatukokku. Alma helistas õhtul ja teatas, et tema peab homme Rakveresse sõitma ja mis siis Hiiumaa sõidust saab. Mõtlesime ja arutasime ning jõudsime veendumusele, et matk jääb hoopis ära.

Teisipäeval, 31 juulil 1973 (1 kuu koolini)

Täna, viimasel tööpäeval kastsin hommikul künkatädiga lilli, peale lõunat ladusin puid. Ongi see kiiresti läinud juulikuu – töökuu otsas. Mida kokkuvõtteks öelda? Töötasime hästi, hingest. Mõnikord viilisime ... sai sporti tehtud – hokit mängitud. Nüüd on üks hokikepp katki taotud. PTS: alustasin jälle hantlite ekspluateerimist. Täna hommikul tuli korraga tahtmine midagi jõulist teha. Haarasin ideel sabast kinni ning võtsin hantlid välja. Olid, vaesekesed tolmukorraga kaetud. Otsustasin nüüd ettekirjutatud harjutusi teha, kuid vajalikku broshüüri ei leidnud. Improviseerisin ise 20-ks minutiks harjutusi. Tegin pealekauba 100 pöiahüpet. Nüüd hakkan jälle hommikuti võimlema. Kiiduväärt algatus! Homme tulevad Moskvast siiamaile suvitama 1 kuuks ühed isa tuttavad, Корбачинский-d. Pean neile homme linna näitama. Vastutusrikas поручения! Minu spordiloto ei võitnud tuhkagi, ükski number ei tabanud. Ootan 10 augustit, selleks puhuks on mul varutud 2 piletit. Näitasin Janarile oma fotosid. Ta imestas nagu isagi, et nad on nii hästi välja tulnud . Alma pidi täna õhtul mulle helistama, kuid pole seda siiamaani, s.o. kella 10-ni, teinud. Mul on tubli “Смена”. Jooksin Tondil bussi peale, kott rappus ülikõvasti ja fotoaparaat hüppas sealt välja. Lendas kaheks tükiks asfaldile – kaan tuli tagant ära. Bussis uurisin vigastused järele. Arvasin, et fotikast enam asja ei saa. Jooksult teele põruda! Nägin , et paar kildu plastmassi oli ära tulnud, muu oli korras, plõksutas hästi. Haruldane juhus! Eks näe, kuidas pildid välja tulevad. Homsest alates on trammides sõidu tasustamine ainult talongides. Räägitakse, et varsti on sama ka trollides. Bussides on see veel kaugema tuleviku asi.

Esmaspäeval, 30 juulil 1973

Tööl ladusin puid, planeerisin teise poisiga tuhka. Sain Selga käest peapesu, et me polnud kummikindaid puhtaks pesnud ja ära pannud. Sõites lehtede järele, kohtasin bussis Jaani ja (teist poissi) Jürgensoni. Läksid kirikusse. Paistavad olevat agarad kirikuskäijad. Ostsin jälle „Sportowiec“ –i. Hoiukassast võtsin 5 rbl. välja, ostsin samas 2 spordilotot. Täitsin need ühesuguselt. Tänase loosimise numbreid millegipärast „Päevakajas“ ei teatatud. Olin tugevasti pettunud. Homme saan kindlasti teada. Passisin jälle plikasid akna all. Nemad muidugi sellest mailmale kisama. Kui mitu tundi hiljem kohtasin Riinat, tervitas ta mind järsult, klaasiselt , niimoodi kõlavalt, lühidalt. Küllap märkas, kelle peale tüdrukud karjusid. Saan aru – võib armukadedaks minna. Lõpp totrale pihtapanemisele! Riina ees pean end puhtaks tegema, au säilitama. PTS: ema ja Janar tulid koju. Ema läks kohe valvesse. Nad olid teinud turpohodi Pushkini paikadesse. Ljubal on peigmees oma klassist, sportlane. Nii teatas Janar. Mu südamelt veeres kivi, ja sattus varba peale: koosolekutel ei ole ühtegi tüdrukut käinud.

Pühapäeval, 29 juulil 1973

Kogu päeva olin kodus. Lugesin raamatut, sõin ohtralt kirsse, tegin isaga raadio korda – nüüd saab vähemalt 1. programmi kuulata. Isa keetis kirsid moosiks, päris maitsev tuli välja. Huvitav, kauaks seda desserti jätkub. Eile õhtul rebisin viimase riba oma esimesest plokist. Täna alustan teise seeriaga, milles on 64 riba. Sirvisin 1924. a. „Noorte Elu“. Kirjutasin mõned aforismid välja:

Enesega võidelda - on kõige raskem sõda, enese üle võitu saada - kõige kaunim võit.

( Lenau)

Tõde uuri, iludust armasta, head taha, kõige paremat tea.

(Mooses Mendelson)

Päevad meie elus on kui lehed sügisesel puul.

Suur süda – see on teiste kannatuste ait.

( D. F. Belejev.)

Sõnastus on võib-olla vanamoeline, tõeterad see-eest sügaval. Täna ka ei ostnud lehte. Isa läks Muugale, tema ostab, kui saab. PTS: raadio kordasaamine. Köögis tegi hiir hirmsat häält. Ei tea, mida ta seal radiaatori vahel kiunus. Helistasin Almale. Pärisin Hiiumaa sõidu kohta. Homme helistab tema mulle, siis teatab. Eile käisin saunas isaga. Laval viibisin jällegi kaks korda. Vihtlesin mõnuga isu täis, kuni kõrbev nahk mind alla ajas. Oo, viht ja saun ja vihtlemine – see on nauding ning mõnu. Praegu hakkas mu ihu higistama, kui ma mõtlesin sauna peale. Sama talitlusviis on mind talvel külmal ajal mitu korda aidanud. Nagu kujutan ette saunalava ja vihtlen mõttes tublisti, hakkab kohe soe ja külm taganeb. Täna sõin kõik kirsid ära, alles jäid need 5 kilo, mida isa keetis. Veel saunast: eile võtsin maha 1 kg - täpselt. Nüüd kaalun 62,600 kg. Paljuvõitu. Õgin endiselt suurt piiri pidamata, peaasi et isu rahuldatud saaks. Nüüd, kui puudub range koolirezhiim, ei leia endas jõudu dieeti pidada. Veel kaks päeva tööl käia! Teedu töö on juba lõppenud. Loodan, et saab []kooli sisse. Täna pean veel pesema särgi ja sokid. Uue korteri saamise kohta pole midagi ametlikku saabunud.

Laupäeval, 28 juulil 1973

Pool päeva olin Pirital. Ootasin kinoseanssi. Vaatasin „Oota sa“-d. Oh sa raksatus, kus sai alles naerda. Ну, заяц, погоди! Aega tegin parajaks Teemetsa „Spordimehe saatuse“ lugemisega. Muugal sõin vaarikaid, herneid ja korjasin vaarikaid, kikraid ja kurke. Tomatid on veel rohelised. „Õhtulehe“ ostmisega jäin hiljaks. Homme ostan „Вечерний Таллин“. Viisin 9 rbl hoiukassasse raamatu peale. Kolm rubla võtsin toidurahast. Intressi pandi rbl. 0.08. See sündmus on PTS. Nüüd olen lai oma hoiuraamatuga. Muugal koju sõites nägin Teedu teisikut. Nägu oli täiesti tema moodi, ainult tsipa laiem. Tükk aega vaatasin teda, kas on ikka Teet või mitte. Riietus tõendas viimast. Kannan uudisest Teedule ette. Minu arve number on 115113. Hoiuraamatut hakkan hoidma päeviku vahel.

Reedel, 27 juulil 1973

Isa tuli koju täna hommikul. Oli toonud ämbritäie kirsse. Metsakalmistul, Teedu viimasel tööpäeval: viisime puid keldrisse, ajasime liivahunnikut ja mulda laiali, rohisime mägimändide kasvuala. Viimasel kohal ründas mind parv mesilasi, ma panin kõvasti leekima, vehkisin hullemini kui tuuleveski – siiski mind nõelati kätte. Praegu on see ilusasti paistes. Üks vanaema pererahvast andis meile plässi [?] tshehhi nätsu. Kõva, kivikõva see kummi. Täna oli juba Tulli tööl. Teet ja mina leppisime kokku, et saame 9-ndal kell 14.00 „Säde “ ees kokku ja võtame palga välja. Loodetavasti pole see alla 90 rbl. Täna ostsin poola ajakirja „Sportowiec“, huvi pärast. Loodan sealt pilte saada. Käesolev number on igav. PTS: Jõgeva Riigipanga valvur Elmar Kruus võitis spordilotol 15907 rubla. See pole juhuslik võit. Tabasid kõik 217 ostetud piletid! Tal kulus poolteist aastat, et veenduda, et spordilotot on võimalik süsteemi alla viia. Aprillis tuli sellele tõend: ta võitis 1500 rbl. Nüüd sai õnneseen 15907 rbl! Ma hakan nüüd spordilotoga niimoodi mängima: ostan 2-3 piletit ja täidan nad ühtemoodi ära. Siis pärast on hea võitu välja võtta – kohe kolmekordselt. „Noorte Hääles“ ilmus artikkel „Eakaaslased“ Seal esitati küsimusi mitmete maade noortele. Puudutati ka 2000. aastat. Püüan seda lehte säilitada. Siis 28 aasta pärast hea võrrelda ja vaadata, mida ennustati 2000. aastaks

Neljapäeval, 26 juulil 1973

Ärkan nüüd iseseisvalt, seda juhul, kui lähen õhtul kell 9 magama. Tööl tegime palju: kaevasime hauda, mis 4 korda sisse varises; viisime kabeli juurest liiva ära, raiusin Sannuga puid, Teet kõplas teeradadel rohtu ja play hockey. Robi ütles meile Sannu õige nime Arman Suur. Puude raiumises tegin talle silmad ette – näitasin talle üle-õla meetodit. Robi kilkas kohe, nähes kui hõlpsasti ma puid lõhun. Peale tööd käisin kodus, siis ostsin endale uueks õppeaastaks õppetarbeid: vihikuid 40, 10 kausta, 20 kilest ümbrist, päeviku, pastatuubi ja ajaloo kontuurkaardid. Olen tihti mõelnud komsomoli astumise probleemile. Teha seda ma ei taha. Üheksandassse vastuvõtmisel küsiti minu otsust selles suhtes. Vastasin, et võib-olla järgmises klassis ma astun nendesse ridadesse. Pane tähele – võib-olla! Nad seda tähele ei pannud, vaid panid kirja: „Astub sügisel“. Eks sellel rindel tuleb veel lahinguid lüüa. PTS: Hommikul tööle sõites märkasin Obeliski juures ümberpaiskunud Tartu Autoremonditehases valmistatud bussi. Küllap ta pimedas sõites ei märganud tee äärde kuhjatud valli ja lendas sellele peale. Kedagi sel ajal, kui meie buss sealt mööda sõitis, seal polnud. Buss oli külje peal, üks uks lahti. Mingeid erilisi muljeid polnud. Sannul ja minul on sama marki kell. Temal on veel nr-d 3 ja 9 juures, ning kivid on kirjutatud ülemisele poolele. „Õhtulehes“ kirjutati, et praegu on Tallinnas sõiduteid 663 km, neist asfalteeritud 332 km. Kõnniteid on 563 km, asfaldiga kaetud 449 km.