Wednesday, May 6, 2009

8. november 1972


Alustan tänasest peale jälle päeviku täitmist peale pikka vaheaega. Üheks põhjuseks, miks ma jätsin kirjutamise, olid rasked tingimused V-s. Mul polnud oma nurka ja ema ja vanaema olid kaua üleval.
Ja ega ma ise ei viitsinud ka just kirjutada iga õhtu. Nüüd, kus ma suvel olin ja mis tegin.
Ma läksin tööle V Teedevalitsusse. Seal me niitsime teepervesid, markeerisime maanteid, ehitasime maja jpm. Seal töötasid veel 3 minu vanust poissi: Sasha, vist Gena, kolmandat ei mäleta. Peale poiste oli seal veel 2 tüdrukut: Olga ja Marina. Olga pani agaralt mulle pihta. Ta oli minust 1 aasta vanem ja pealegi venelane, seepärast ma temale kuigi suurt tähelepanu ei pööranud. Hiljem tuli tööle Vova. Oli üks igavene kelkija. Pärast tuli Kolja. See oli täitsa tossike: 16-aastane, minust pikem ja mitu korda nõrgem, tossutas oma „звездочка“-t, küürus – täielik hädavares. Töötasin seal päris hästi ja saadeti hästi ära ka. Onu Misha, tore mees, ikka kiitis mind: „Vaata kui tubli poiss, töötab eeskujulikult, on karastatud poiss jne.“ Ma käisin siin terve suve lühikeste pükstega ja olin vist ainuke selline omavanuste hulgas V-s. Ma hakkasinV-s kahe plikaga kaudselt kurameerima. Nad võtsid asja tõsiselt ja saatsid mulle hiljem Tallinnasse kaks lüürilist kirja, millele ma ei vastanud. Ei tahtnud, et hiljem oleks ebameeldivusi. Ostsin V-st veel ühe helikopteri mudeli: Mi 10K. On päris ilus.
Käisin ema ja Janariga Moskvas. Olime seal 5 päeva. Külastasime ВДНХ – d, Kremli, Tretjakovi galeriid, GUM-i ja palju muud. ВДНХ-l sõitsime autodroomil. Seal olid metsikud järjekorrad: ootasin üle kahe tunni oma sõitu. Veel käisime Ostankino telemastis Sealt avanes tore vaade Moskvale. Olime 337 meetri kõrgusel. Ja sinna saime kiirliftiga 57 sekundi jooksul! Sel ajal oli parajasti udu Moskva kohal. nii, et vaga kaugele ei näinudki. Nägime ВДНХ – d, Sheremetjevo lossi ja parki ja palju muud. Mulje oli nii rabav et oleks tahtnud sinna veel minna. Moskvas tahtsin lennuki mudelit otsa, aga ei saanud ühtegi. Käisin „Laste Maailmas “, ГУМ-is, aga seal ei olnud. Ma oleksin pidanud minema Leipzigi kauplusesse, aga meie tuttavad ei taibanud mulle seda ütelda. Alles Tallinnas sain teada, et selline pood olemas on. Samal ajal ostis minu pinginaaber seal TU-144. Ma jäin sellest muidugi ilma. Moskvast tagasi sõites kaotasin rongis oma kella. Jatsin ta peale pesemist tualettruumi ja poole tunni pärast tulin seda otsima, enam muidugi ei olnud. Ma heietasin juba ammu mõtteid, et saada endale ilusama ja moodsama kella. Kui Tallinnasse tulin, ostsingi punase sihverplaadiga, kullatud käekella. Sellega olen palju rohkem rahul kui eelmisega. Ainult, et ta käib ette minut päevas. Peaks ta garantiiremonti viima. Alles hiljuti saatsin Saksamaale kirja, Frangile. Tahtsin hakata temaga kirjavahetust pidama. Veel pole vastust saanud.
[lehed välja rebitud]

No comments:

Post a Comment

 
Click for Tallinn, Eesti Forecast