[kuupäevata]

[rebitud]

et kuulda vanaisa tervitust. Algul proovisin Kaido maki peal. Kõik oli korras, kuid tema juuresolekul ma ei tahtnud seda kuulata. Siis läksin Ennu juurde. Kui tagasi tulin, olid külalised juba kohal: Leeted, Anne, Kalle ja ema, Kuldar ja Valdur. Mängisime „Euroopa reisi “, malet, kabet. Viimases kaotasin Valdurile. Viievõistluses kaotasin samuti ja ka jalgrattasõidus. Anne tahtis pihta panna, aina paljastas oma õlga ja aluspesu selles. Vaatasin võrdlemisi vähe seda, kuid see hakkas silma Margusele. Nii siis rääkis tema Annega. Manni vahtis ka mulle otsa, kuid ma jäin jälle jahedaks. Liisaga mängisin malet, kuid tema soovil jätsime partii pooleli. Külalised lahkusid kell 24.00. Hubane õhtu oli. Kingiks sain toasussid ja Testamendi. Viimase kinkisid Lepad. Peale seda õhtut oli mu kirev pastakas kadunud. Kedagi ei taha veel kahtlustada, kuid sellest pole jälgegi. Kuldar, Valdur, Kalle esitasid mitu laulu. Kati ja ... esitasid ka paar laulu. Toolidest tuli puudus ja neid tõin Riinalt juurde. Riina oli väga sulnis: eest nööbitaval kleidil olid 2 alumist nööpi lahti, suhteliselt sügav dekoltee, pehmed juuksed, saledad paljad käevarred. Sirjel oli peaaegu sama mõju. Riina on väga kauniks sirgunud. Temast saab vääriline mõrsja mõnele eesti peiule. Jaa, Riina on Malle ületanud oma ilus. Nägin teda hetke, nagu unenägu, ja pidid kohe lahkuma. Oli võimalus talle silma vaadata, kuid otsustavusest jäi puudu. Muidu õues teineteist oleme ikka viisakalt tervitanud. Niisiis olen 15-aastane. Varsti 16: pass käes ja luba keelatud filmidele. Rõõmustab piibli saamine. Loen selle nüüd kindlasti läbi. Ta on uues tõlkes, välja antud 1947.a. Briti ja välismaa piibliseltsi poolt. Homme klaveritunnis läheb mul kehvalt: sain vähe harjutada. Trenni lähen ka. Veel kuulan vanaisa kõne ära.