Pühapäeval, 31. detsembril 1972.aasta õhtul / Esmaspäeval, 1 jaan. 1973

Päeval midagi erilist ei teinud. Lõpetasin „Kindral Bandula mõõga“. Õhtul olin vana-aasta viimasel jumalateenistusel Veerikul, sõitsin viimast korda sel aastal bussiga koju. Kodus kuulasime estraadisaadet „Kunstkuused“ Ervin Abel ja Sulev Nõmmik esinesid ka. Veerand tundi enne aasta lõppu, hakkas vanaema läinud aastast kokkuvõtet tegema. Rääkis, kuidas ta töötas hoiukassas ja pidi siis aasta lõpul tööst aruannet koostama ja samas vaimus edasi, palvetasime, laulsime. „Armas Jeesus tüüri sa“ ajal , peale teist salmi fikseerisin ma oma kella abil, kuidas aasta 1972. andis teed aastale 1973. Hüüdsin laulu vahele „Head uut aastat!“ ja jätkasime laulmist. Nii et meie läksime uude aastasse lauluga. Samal ajal, kell 00.00., anti kuskil Poolas, suusaspordibaasis uusaasta-start 15 km suusatajatele. Sellest võtavad osa Poola parima suusklejad. Esimesel kahekümnel on valida ise endale laualt auhind. Omapärane viis uue aasta vastuvõtmiseks! Niisiis, mina Janariga silkasime õue. Paugutasin oma paugutajad tühjaks ja loopisime veel säraküünlaid , mida oli raske põlema panna. Oli tugev tuul, lund polnud raasugi, mitte helvestki. Mis aastavahetus see on, kui lund pole! Need olid mu esimesed näärid, kus lumi puudus. Kui Mustamäel lasti õhku rakett, siis kandis tugev tuul selle üle Rahumäe tee ja rakett kustus sõdurite territooriumi kohal. Võrreldes eelmise aastaga, oli sel aastal vähem rakettide ilutulestikku. Janar raakis mulle ühe loo, mis sündis tema kooli juures. Janar oli juhuslikult tunnistajaks, kuidas üks 8-nda klassi tüdruk andis ühele poisile 20 kop., et too lubaks tal katsuda „sealt“ . Ja tüdruk siis katsuski. Ma peaks Janarilt üksikasju järele pärima. Ah jah... meil kais ju näärivana! Keegi Kaskedest, naine. Kehvalt mängis. Natuke oli ja siis lidus minema. Kõik said kommikotid. Ma teen nüüd oma läinud aastast kokkuvõtted. See aasta oli mul Malle aastaks. Järgmine aasta tõestab mu poliitika õigsust tema suhtes. Sel aastal aastal käisin ma teistkordselt tööl. Tuleb välja, et ma olen päris töökas. Veel. Sain tuttavaks tülika Ljubaga ja kaunihingelise tütarlapsega S-st. Nimi läks

[rebitud]

vastanud, kuid püstitõustes muigas. Enam me sõna ei vahetanud. Koosoleku lõppedes, läksime lahku ja saime kokku siis, kui ta pidi ära sõitma. Ütlesin head aega, endal süda muret täis, et ei saanud temaga kõnelda. Ära sõites lehvitas ta mulle agaralt käega. Ma tegin mingeid liigutusi ülestõstetud käega, mis pidi tähendama jumalagajättu. Tal vist

[rebitud]

kas su seisukoht on õige, kuid praegu on ta selline. Vene keelt oskan ma hästi, kuid intiimkeelt üldse ei oska (vene keelest) Tuline kahju! Ta oleks mulle olnud tõeline kihlatu ja mõrsja, hiljem elukaaslane. Pavlik samast perest saatis mulle kirja kirjeldusega ühest mängust, millega iga sellest osavõtja võis saada üle 3000 rbl. Kuid Tallinnas see ebaõnnestus, sattus Eesti Raadiosse, seal tehti see ühes saates maha. Ma mõtlen, et see Ljuba on ikka sentimentaalne. Ise kirjutas sellise kirja, et hoidku ma temast armastust oodata, aga hiljem saatis veel uue-aasta kaardi. Loodab mind oma sõbraks teha. Oma kirjas väitis ta, et tahtis lihtsalt minuga heaks sõbraks saada. Kuid samast heast sõbrast võib ju loota armastust ka. Ma ei usu, et tal seal V-s vähe poisse-sõpru on, et ta sõpruse pärast minuga kirjavahetusse astub. Võib-olla avaldasid talle mõju minu paljad jalad, kui ma ratta sõitsin. Kandsin ma ju ainult lühikesi pükse. See tegur on kindlasti mängus. Sel aastal ma alustasin pideva treeninguga. Mõtlesin juba ammu kuhugi mingit sporti tegema minema, kuid pealehakkamisest jäi puudu. Nüüd käin tänu Alvari ja Aleks Saluste initsiatiivile trennis. Haiguse tõttu olen praegu kuni 10. jaanuarini trennist vabastatud. Koolivaheaeg kestab 11 jaanuarini ja parajasti kooli minnes saan ka treeningutega alustada. Emast ma ei taha rääkidagi. Rikub tuju ära. Ainult niipalju ütlen, et selle aasta teise poole jooksul kaotas ta palju-palju oma autoriteedist minu silmis. Vana-aasta õhtul ta palus palves veel, et me veedaksime oma noorusaastad puhtalt. Milline silmakirjalikkus! Näitab sellist eeskuju, mida ei taha järgidagi. Ma ei taha emast palju paha kirjutada, kuid see kõik on „veritas“ – tõde, kibe tõde. Praegu on peaaegu kõik jäänud minust haigeks: isa, Volli, Robi ja ema. Ma sain vist nakkuse Salustelt, kes oli enne mind haigevoodis. Sel aastal ma alustasin oma päevikupidamist Möödunud aastal toimusid Sapporo taliolümpiamängud ja Müncheni XX suvised olümpiamangud. Mõlemad võitis võistkondlikult meie maa koondis.