Esmaspäeval, 27 augustil kell 22.29. 1973.

Täna oli pingeline tööpäev. Janar käis Savvaga metsas pohlalehti ja kuuseoksi korjamas. (Muuseas, eilsest veel. Peale päeviku täitmist tegin oma pildikogust reprovõtteid) Mina kaevasin kolm maasikapeenart üles, veel kurgipeenra, tõmbasin vana rabarbaripõõsa üles, koos Janariga tegime aia ääre korda, koristasime kõik tomatid üles jne. Kirjeldatu on üks PTS, teiseks on see, et lõpetasin Armastuse puul tema nime sisselõikamise. Aasataarvu teen sisse, kui saab, homme. Homme tuleb arvatavasti kibe päev. Siis me ju sõidame ära ja tuleb kõik ära pakkida, transportvahendid pagaasi viia ja palju muud. Armastuse puult võtsin mälestuseks paar väljalõigatud puukooretükki. Kui tuleb õnneks, saab ehk Margotilegi näidatud... Tegin täna viimase pildi V. teemadel. Objekt: onu Savva, koht: - tema kodu. Võte ei õnnestunud hästi: 1) kaader tuli minu lohakuse tõttu päris filmi lõppu 2) fotografeeritav kaotas vajaliku loomulikkuse, mida ma just tabada tahtsingi. Pean endale kõrva taha panema, et püüda kõike fikseerida ootamatult, et poleks poseerimist; ja kui vaja, paluda käituda loomulikult. Veel hea mõte: seal kus on oodata häid momente, viibida pildistamisvalmis aparaadiga, siis väheneb pildistatavatel sisemine pinge ja pildid õnnestuvad paremini. Kahju... kuid avastasin need tõed endale siis, kui pildistamishooaeg on lõppenud. Elu õppetunnid on rasked... Tuli meelde Eesti Raadio poisteklubi marss „KOK, see on me poiste hüüd...“ – ei tohi pead norgu lasta!!! Nüüd lähen magama ja seda siinmail viimast korda. Missugused on muljed siinveedetud päevadest? Puhatud sai korralikult. Vanaema püüdis meid aiatööst eemal hoida, alles nüüd viimastel päevadel andis töödele hoo sisse. Oleme hästi kosunud, mina palju jõudu juurde saanud ja tunnen, et ka pikemaks kasvanud. Господи rekord on 33. Mäletan, et eelmisel aastal oli see 40 sees. Sai korjatud rikkaliku tomati-kurgisaagi ja söödud vähe õunu. For all things – all right and okay! K.: 22.55.