Tänast päeva võib lugeda halliks argipäevaks. Mingit tööd ma ei teinud, lugesin raamatut – „Raudset linna“ (Iron City). Janar käis „Fantoomi“ vaatamas. Vahetasime elavalt nähtu üle muljeid. Muu seas küsisin, et missugune riietus Elenal oli. Ütles, et oli mingi „kardinariie“. Veel uudishimutsesin, kui kaugele olid jalad naise ballikleidi vahelt näha. Näitas, et reite keskosani, polevat hästi jälginud ega tähele pannud. See наглая нога seisab ikka mu mõttemaailmas. Oo – see koht, kus jalg lõpeb ja algab p_ _ _. Algul ma ei uskunud silmi, kui nägin seda alastust, alles pärast hakkasin viirastusetaolisele kohale tähelepanu pöörama. Ootasin, mil see veel rohkem paljastub. Mu silmad püsisid ainult Eleni veetlevate jalgade mängul. Aeg-ajalt näitas ta ootamatuid asju, kuid põhiline jäi paraku varjatuks.
Hilisõhtul tulid mingid majaostjad Leningradist. Ööbisid meil. Janar rääkis, et V.-s pidavat varsti „Fantoomi“ 3. ja 4. seeria tulema. Viimane pidavat olema septembris. 3. saab näha sel nädalal. Oleks see tõsi ja mitte armetu kuulujutt! Ihkan Eleni näha!!! Ta jalg ... vallutas mind! Loen praegu esmakordselt oma eilse jutu tervikuna läbi.
Loetud. Kaine peaga kriitikat tehes ütlen, et kunstiline tase on allpool arvustust. Süzhee... tüüpiline Hollywoodi toodang. Ostsin täna endale valjaliku spordiriista – vedrudega 1,5 kg hantli. Sellega saab tugevdada ja arendada sõrme- ja kämblalihaseid. Muuseas, huvitav, et igal korral enne magamaminekut pean ma kätte võtma taskurätiku, et pühkida just jooksma hakanud nina. Ka praegu on see niimoodi. K. 21.01,5
Posts
No comments:
Post a Comment