Pühapäeval, 19 augustil kell 22.11,0

Tihe päev oli täna. Hommikul olime 40 min. koosolekul, siis sõitsime Varenivosse. Vanaema tahtis seal külastada oma endist kooli, kus ta õppis 1915. aastal. See oli tollal töökallakuga tütarlaste gümnaasium, ainukene Venemaal. Janar ja mina sõitsime ratastega. Selleks kulus punktipealt 15 min., vahemaa oli 5 km., seega kiirus 20km/h. Etterutates ütlen, et sõitsin selle vahemaa läbi 4 korda, neist kiireim oli koos Janariga tagasisõit 12 min. v= s/t [soditud] jama, valemiga ei tule välja. Peast võib ütelda, et kiirus rekordkatsel oli 25 km/h. Tuul oli tagant... Varenivos vestles vanaema ühe Ivani-nimelise vanamehega, siis saatis kolhoosikarjane meid kooli. Seal saime tuttavaks noore pedagoogiga. Ah jah, praegu õpivad siin недостатками lapsed. Ühesõnaga, V. rajooni abikool. õpetaja näitas meile maja, vanaema näitas, kus vanasti mis oli. Igaks juhuks ütlen, et tema klass asus teisel korrusel, teine uks paremalt poolt, praegu on seal vist õmblustöökoda. Siis tuli vanaemale meelde, et pidin ju aparaadi kaasa võtma, mille olin aga unustanud maha. Otsustasin samas koju sõita ja fotika ära tuua. Tegin vist kiireima Varenivo – V. otsa, kuid kiirustamises unustasin aega võtta. Tagasi olin poole tunniga. Nemad, s.o. meie pere ja internaatlased, olid aias istet võtnud ja kuulasid vanaema jutustust vanadest kooliaegadest. Siis toodi kõigile lõunat süüa, tegin mitu pilti, kaasa arvatud ka grupipilt kooli ees. Marjule anti kätte muuseas suur valge seen[puravik], Robile ja vanaemale punased floksid. Ja oligi käes lahkumismoment. Vanaema ja õpetaja leppisid kokku külaskäigu asjas. Nimelt koolipere kutsus vanaemat tagasi rääkima põhjalikumalt tolleaegsest koolielust. Koju jõudnud, vajusin väsinuna diivanile – ikkagi päevas üle 20 km sõita, see pole minutaolisele paksule naljaasi. Janar tõi staadionilt mahajäetud kaks spordilehte, mida mul polnud õnnestunud hankida. Lugesin neist Universiaadist kuni magamaminemiseni. PTS-ks võib lugeda nii Varenivos olemist, kui ka 20 km-st sõitu, kui ka seda, et tänaseks ületasin rattal sõites 500 km piiri. Tegelikult olen märksa rohkem pedaale vändanud, sest kilomeetrinäitaja näitab mul kalossinumbreid, s.o. vähem kui vaja kilomeetreid. Tegin täna veel üldpildi meie perest ja vanadest Verderitest. Oleks võinud Dimitri kaasaga ka kutsuda, kuid siis ei aimanud selle tähtsust. Oleks ma varem hakanud pildistamisega tegelema, oleks mul praegu võib-olla pilt Jakov Emiljanovitshist ja tema Marusjast. Nendest on mulle hea mälestus jäänud. K.: 22.53.