Neljapäeval, 30 augustil kell 24.31. 1973.

Esimese poole päevast istusin kodus. Hommikul helistas mulle keegi tüdruk ja küsis Allarit vene keeles. Mõtlesin, et see Natasha Viru tänavalt andis minu numbri edasi.Mitmekordsel helistamisel panin tähele lapsenuttu ja pikapeale taipasin, et mind tülitas Svetlana ülalt. Ta on tublisti arenenud: puusad ja jalad on väljendusrikkamad,  eriti, rõhutan puusad olid разочаровательны. Nüüd tuleb PTS. Sveta helistas järjekordselt ja kuna mul oli igav, hakkasime vestlema. Esmakordne taoline telefonikõne tütarlapsega. Rääkisime tühjast-tähjast. (Tundub, et ma armastan kirjutada väga pikalt-laialt. See teeb kärsituks. Eriti nüüd suurte kiiruste ja vähese aja sajandil) Tema hääl oli veetlev ja meelitav. Ta ütles veel, et mina pidavat teda развлечать. Ei oska hästi tõlkida, mõtet taipan. Leppisin Sveta ja Neljaga kokku, et kui mulle saab helistada, siis on ukse kõrval täht Д(да) ja kui mitte, siis Н(нет). See välistab ebameeldivad momendid vanematega. Sa poiss, kui kuumalt tuline kahju, et peame varsti ära kolima. Orderi saame sel nädalal kätte. Olen enda juures tähele pannud, et n.ö. „armastus“ tärkab minus alati viimasel hetkel. Nii oli see Margotiga eelmise aasta kevadel, samuti Svetaga tollal. Ljubaga oli ka ja nüüd uuesti Svetaga. Nüüd on ta arukamaks muutunud ja ei käitu läbimõtlematult. Kuidas tahaks kaunitariga flirtida! Ah jaa, esimeste helistamiste ajal tutvustas ta end Inna nime all. Luisata ta oskab! Seda ka meie pikema jutu ajal. Aina keerutas, kui vana ta on, mis klassi läheb, kus kohas nende telefon asub jne. Eht naisehing teisel sees. Tuli mõte asutada uus rubriik „Päevale iseloomulik oli...“. Aga mõtlen, et see kordab põhilises osas PTS-i. Päeva teisel poolel käisin Janariga pagaasi järel. Päris õhtul olin kiirrongi vastas, vastuvõtmaks vanaema vagunisaatjaga saadetud sandaale. Vastutasuks andsin tomateid ja kurgi. Ai, ikka on kahju lahkuda Tuisust, eelkõige uue kiindumuse pärast. Tõsi on, et pole head halvata. Sõitsin täna taksoga ja mulle sattus erakordselt korrektne juht. Mu arve oli 89 kop. ja tagasi sain rublast 11 kop. Oleks kõik sellised! Paraku isa soodustab asjaolu, et neid oleks vähem. Nimelt andis ta ühele noorele taksistile ligi 30 kop. jootrahaks – nii palju jäi rublast järele. Juhid ju võivad harjuda lisasummadega ja muutuvad ebaausateks. Artikkel sel teemal ilmus kevadel. Sveta – sa oled kaunimaks muutunud. Kahju, et me uues korteris kohe telefoni ei saa. K.: 24.58.