Reedel, 20 juulil 1973

Hommikupoolikul sadas pidevalt parajat vihma. Korraks pöördun eilsesse. Ma läksin kell 9.00 magama. Akki äratab mind isa ja küsib, miks ma endale võileva peale midagi ei ostnud. Ma midagi kokutasin unesegaduses vastuseks. Siis tulid jutuks, ma ei tea miks, nädalapäevad. Isa päris, kas ma homme lähen tööle, vastasin, et ei lähe. Ta ütles et homme on ju reede, ma vaidlesin laupäeva poolt. Isa ütles, et kumbki meist on nüüd segane. Ma tõin kalendri ja tõestasin, et homme on laupäev. Isa tõi vastutasuks neljapäevase lehe, hakkas vist ise ka kahtlema! Ütlesin, et ma ei tea, mis kell praegu on. Vaatasin – alles neljapäevane päev ja kell 23 ... Paps pahandas veel, et miks ma siis teistele toitu ei ostnud. Mina pidavat veel sunnik-poiss olema. Kui sain voodisse, mõtlesin, et mis tuju tal tuli mind unest üles äratada. Meil pole seda veel juhtunud. Küllap oli tuju alla 0 ja ei märganud supipotti. Eks ma olin ka süüdi. Imelik, kuidas magades ajataju kaob. Kui isa mind äratas arvasin hommiku käes olevat ja isa just koju tulnut.

Niisiis. Metsakalmistul saadeti meid kõiki poisse keldrisse briketti laduma. Algul ei teinud keegi midagi, vaid vaatasime vanu ajakirju. Lugesin huviga 1937. a. 2 ajakirja „Maret“. Seal anti köha ärahoidmiseks hea soovitus. Köhahoo ajal sosistada „sss“ ja samal ajal hingata lõõtsutades sisse-välja. Toodi ka teaduslik põhjendus. Kodus sain nõuannet efektiivselt kasutada – köha jäi kohe järele. Mina Teeduga läksime peale lõunat ära. Tegime olulise vea. Ei teatanud kellelegi põhjusest. Sannu nägi meid bussipeatuses ja vaatas meid sügava imestusega. Võib-olla hiljem tuli talle meelde põhjus. Täna avaldati „Spordilehes“ jälle üks esimese preemia saanud spordifoto. Otsustasin need pildid lehte jätta. Homme lähen „Forumisse“ vaatama „Süütut allüürnikku“. Kastmoistatust lahendades sain jälile uuele 1-silbilisele ja 6-tähelisele sõnale – Bratsk. Niisiis: prints, sfinks, praost, sprint ning Bratsk. Unustasin märkida eilse tähelepanuväärseima sündmuse. Lugesin eile väga huvitava seksuaal-jutu. Täna äratas tähelepanu see, et isa oli üle pika aja jälle normaalses tujus. Teiseks see, et ma jäin jälle Teedule sõna võlgu. Nagu eilegi hüüdis ta täna ukselt oma „Kingissepa“ On sinder! Sain ühe nipi kätte ja esmaspäeval olen targem.