Laupäeval, 21 juulil 1973

Eile õhtu helistas Piret Kajamaa ja rääkis, et Veeriku noortekoor läheb alates teisipäevast Soomaale laagrisse. Ütlesin, et ma ei saa tulla, kuna käin tööl. Siis pakkus ta, et ma võiks reedel tulla. Pühapäeval peetakse seal Sirje sünnipäeva. Vastasin, et võib-olla tulen. Mul on ju mõningad raskused: 1) raha 2) isa. Viimane pani kohe veto peale, et „unusta see Veeriku üldse ära“ Ema oleks ehk raha saatnud. Eks see oli mulle ka kahjuks et ma täna pidid kinno minema. Kogesin oma ideelagedust. Kõigun kahe magnetjõu vahel. Pean siiski kuhugi poole jääma. Vaatasin poola filmi „Tüütu allüürnik. Nagu komöödias ikka sai ka siin naerda. Nüüd on lähemal ajal kavas minna vaatama Ну погоди! –t. Kaisin raamatukogus. Lugesin „Gabrielat“ Jälle armuseiklused. Olid ikka meelad olukorrad – mees pistab köögitüdrukule oma käe kleitide alla ja katsub rindu. Tüdruk naerab, talle meeldib see. Vaatasin veel broshüüri „Milleks kurejutud?“ Kuna isa mulle seksuaalkasvatusest ei ole kõssanud, pean ise kõike järele uurima. Täna jõudsin parajalt targemaks saada. Järgmisel külaskäigul loen jälle. Käisin saunas. Laval viibisin kahel korral. Võtsin maha täpselt kilogrammi. Nüüd kaalun 62,450 g. Peale sauna lahendasin kodus ristsõnu. „Õhtulehe“ omas jäi paar sõna puudu. „Noorte-Hääle“ võtmemõistatuse lahendasin tervenisti ära Mõtlen, et ristsõnu on põnevam lahenda. Võtmemõistatuses on lahendus mõnikord kergesti käes. Aga see liik on ka huvitav. Päeva tähelepanuväärseim sündmus? Mu kõht oli peale kinoskäimist erakordselt suur. Tundsin, kuidas käimisel liikus ta paremale-vasakule. Mõnevõrra häbi oli linnas olla, väga paha tunne oli, kõht valutas. No oli see alles vats. Lubasin, et täna enam ei söö, iialgi ei soo üleliia. Kodus olin potil, valu läks mooda ja hakkasin jälle sööma