Neljapäeval, 19 juulil 1973

Metsakalmistul jätkus sama orjus, mis eilegi. Laisklesime suure osa päevast. Ma oleks võib-olla rohkemgi töötanud, aga Teedul oli aina залога. Ma ei tea selle täpset tähendust, aga tõlgitseme kui puhkust. Töö ajal sadas vihma. Kaunitari polnud tööl. Mangisime sõnademangu geograafiliste nimedega. Mäng jätkus isegi bussis. Oli selline situatsioon, et Teedu kord oli öelda ja ta pidi maha minema. Juba rõõmustasin, st tema jääb võlgu, kuid ukse peal lipsas ta keelelt „Kuuba“ ja minu rõõmustamine jäi enneaegseks. Mõtlesin kohe paar sõna valmis – Altai, Aasov. Homme ütlen tervituse asemel Altai. Näis, mis näo teeb. Homme oleme tööl lõunani, siis lippame koju. Ükspäev töötasime pool tundi rohkem ja Sannu lubas meid järgmisel päeval peale lõunat lahti lasta. Otsustasime selle siiski reedel ära kasutada. Täna mingeid sisseoste ei teinud, kui mitte arvestada lehti. Hoian raha kokku laupaevaseks kinokülastuseks. Lähen vaatama Lenfilmi „Võidusõitjad“. Tahaks vaadata ka „Mees omal kohal“, seda loetakse Liidu parimaks kunstiliseks kunstiliseks filmiks. Lugesin täna Abruka lugudest juttu „Augustiöö, taevas on tähed“. Küll on alles lugu! Nõukogulik kollane! Suudlused, liibumised, lõhkikäristatud kaelused, hõõguvad pilgud, kokkukasvanud kehad, rinnad, kitsad voodid, öised magamised aina möllasid. Tsiteerin ühe lõigu iseloomustamaks kogu juttu: „Siis seadis Asja enneast tasa-tasa diivanile, surus oma rinnad pehmelt vastu Volodja rinda, nihutas oma puusad vastu Volodja puusi, tõstis, ise hinge kinni hoides, Volodja käe ümber oma puusa, et Volodja une sees temast kinni hoiaks ja maha ei kukuks. Volodja ühtlane, raske hingamine soojendas Asja nägu, pani silmad kipitama“

See pala oli täitsa läbinisti läbi imbunud seksist ja selle kirjeldamisest. Püüan nüüd endale iga hinna eest hankida selle raamatu. Oleks mul selline and kirjeldamiseks. Jüri Tuulik on huvitav mees – kirjeldab oivaliselt seksuaalelamusi ja samal ajal kirjutab sügavalt rahvalikke lühijutte. Täna sain teada selle mehe nime, kes eile mesilastega jändas – Petja. Täna tööl küsis üks tädi meie käest informatsiooni haua liivatamise kohta. Suunasin ta kontorisse. Hiljem saime naiste käest teada, et lasime käest ära suurepärase haltuuraotsa. 4-kohalise haua liivatamine maksab ju 6 rbl. Me oleksime saanud selle oma tasku pista. Nüüd kahmasid mehed selle endale. Suhteliselt valus õppetund meile, rohelistele. Järgmine kord talitame tasa ja targu.