Esmaspäeval, 16 juulil 1973

Metsakalmistul tassisime puid. Teet ulakles Robiga. Vastutasuks karjus viimane: „Ai, ai, ai, Teedu pruut on Mai!“ Mõtles sellele veel viisi ka välja. Aga siis tegi Teet talle uut ja vana. Pani ta kuuri vangi, ette lohistas suure hauakivi. Küll Robi karjus ja kiunus, hakkas sooma tahtma, aga Teet pidas paremaks kisakõri kindlas kohas hoida. Täna komandanti polnud ja läksime varem töölt ära. Rääkisime, mida palgaga peale hakkame. Teet pidi fotoaparaadi ostma, kitarri, transistorraadio ka veel. Mina kavatsen endale pimiku sisustada, kella osta. Täna tuli viimaks vihma! Taevas läks tasapisi pilvi ja kus siis tuli paduvihm alla. Aga nagu kõik paduvihmad, kestis ka see üürikest aega. Levis meeldiv värske mulla lõhn. Erika T. püstitas SDV [..]meistrivõistlustel uue maailmarekordi. [...] See on 0,25 sek. võrra parem S. G. tipptulemusest. Ikka pole veel jõudnud Aleksile helistada. Seadsin sisse lehe, kuhu kirjutan üles minu käest läbi kainud rahatähtede numbrid. Sellel on mitu eesmärki: Tahan leida mitu ühest seeriast olevat rublat, võib-olla õnnestub mõnda pangatähte kaks korda enda kätte saada, missugused seeriad on olemas jne. Täna oli kõige tähelepanuväärsemaks nähtuseks vihm üle pika aja. Teiseks, geo õpetaja Preesi ilmumine meie kauplusse. Minust ta välja ei teinud. Võib-olla ei märganud